Slumdog millionaire

Slumdog millionaire - kandideerib kümnele Oscarile, võitnud juba seitse BAFTA auhinda, neli Kuldgloobust ja lugematul hulgal teisi auhindu, rääkimata kandideerimistest. Liiga hea et olla tõsi?


Film on hea, selles pole kahtlust, kuid kas ta on niiii hea?



Filmi tegevus toimub Indias Mumbai slummides, kus tavaline poiss satub "Kes tahab saada miljonäriks?" saatesse. Tal on õnne, sest tänu seikadele oma mitte just kõige lihtsamas lapsepõlves, suudab ta vastata kõikidele küsimustele. Film annabki ülevaate sellest, mis selles kirjus maailmas toimub ja kuidas ühe harimatu agulijõmpsikani nii erinevad teadmised on jõudnud. Paraku ei tähenda vastuste teadmine veel pääsu vaesusest ja probleemidest.


Mingil määral meenutab filmi City of God, kus heidetakse pilk Brasiilia noorte elule sealsetes slummides.

Režissööriks Danny Boyle (The Beach, Trainspotting), kes nagu näha, suudab teha hästi vägagi erinevaid filme.

Gomorra

Gomorra (Gomorrah) on Roberto Saviani samanimelisel romaanil põhinev lugu Napoli kuritegelikust organisatsioonist Camorra. Raamat ilmus 2006. aastal ning selles toodud paljastused olid nii tõsised, et kirjanik on kuni tänase päevani politsei kaitse all. Filmi lõputiitrites on kirjas, et Comorra raha on paigutatud isegi WTC kvartali ülesehitustöödesse.



Camorrat peetakse Itaalia vanimaks organiseeritud kuritegelikuks rühmituseks. Erinevus Sitsiilia maffiast seisneb organisatsiooni struktuuris. Kui sitsiillastel on kindel hierarhia, siis Camorra on vähem tsentraliseeritud ning puudub konkreetne liider. Samas on sarnaselt oma lõuna "kolleegidega" tööpõld jaotatud perekondade/klannide vahel. Comorra on ka mõnevõrra maalähedasem ning kontrollib vaesemat elanikkonna kihti. Väidetavalt on Napoli piirkonnas üle 100 klanni (ning ligikaudu 6-7000 liiget). Peamiselt tegutsetakse n.ö traditsiooniliste aladega - narkokaubandus, katuse pakkumine ning väljapressimine. Olulist rolli mängitakse ka vahendajatena ametkonna ja poliitiliste jõudude vahel - ühelt poolt kaitstakse oma klientide huvisid ning teisalt suunatakse rahvast valimistel õiges suunas ning ei kasutata oma staatust kohalike poliitiliste jõudude vastu.

Aga filmist... Film on kirjeldav ning pole keskset tegelast, kelle ümber lugu keerleks. Pigem on film seotud ühe elamurajooniga (õigemini ehitusliku monstrumiga - mitmest lasnamäelaadsest majast koosneva tsitadelliga) ning selle ümber ja sees toimuvaga ning millest pääsemisel on elu hind.

Kuigi tegu on nn maffiafilmiga, siis puuduvad filmis head ja pahad, puudub jälitustegevus. Samuti pole filmil ka väga selgepiirilist loo algust ja lõppu, on vaid lugu kahest noorukist, kes üritavad maffia tagant relvi varastada (ja kes on sisse elanud "Scarface'i" filmi); lugu rätsepast, kes konkurentide juures haltuurat teeb; lugu poisist, kes püüab klannis tööd leida; lugu jäätmekäitlusest jne. Kõrvalpõikena vaid niipalju, et Napoli piirkonnas pole enam kohti, kuhu prügi ning eriti just ohtlikke jäätmeid ladustada ning see teema on seotud tihedalt korruptsiooniga.

Kogu tegevus on väga lihtne ja usutav - pole superkangelasi ega uhkustamist, pisteliselt näidatakse inimeste tavalisi toimetusi jms. Kogu see lihtsus aga muudabki filmi eriti rõhuvaks, sest kogu kuritegelikkus on imbunud igapäevastesse tegemistesse ja kõige lihtsamate inimeste igapäevastasse toimetustesse.

Film on võitnud ka mõned auhinnad: Euroopa Filmiauhind (sh parim film), Cannes'i žürii peapreemia ja Kuldse palmioks nominent, lisaks ka Kuldgloobuse nominent.