PÖFF 2010

Aasta on läinud lennates ja tuleb tõdeda, et sissekandeid pole sel aastal jõudnud (viitsinud vms) teha. Aga filmid pole vaatamata jäänud ning hea tava kohaselt sai ka sel aastal PÖFFile hulk pileteid võetud. Sel aastal veidi tagasihoidlikumalt, sest kaks filmi päevas kipub tööpäeval liig olema ning pakutav tundus sel aastal ka kuidagi keskpärasem. Eelmistel aastatel on esimene valik jätnud sõelale paarkümmend filmi, mida olen püüdnud kahenädalasse graafikusse paigutada. Sel korral läks programmi koostamine üsna libedalt ja jäid nii mõnedki kinovabad päevad. Aga pikem samm ja vähem möla. Filmid olid sel aastal sellised:

Müramuusika - Sound of Noise


Nimetame seda tinglikult Rootsi filmiks, kuigi tegemist mitme riigi ühistoodanguga. Filmi aluseks on mõned aastad tagasi YouTube'is näidatud lühifilm "Üks korter ja kuus trummarit". Kuna ma seda varem polnud näinud ja filmi treiler ka liiga palju ei paljastanud, siis oli film heaks üllatuseks. Põhimõtteliselt muusikafilm, selle väikese erinevusega, et muusikat ei tehata klassikaliste muusikariistadega. Iseenesest pole see väga uudne (Eestiski tehtud kontoritehnikaga muusikat), kuid teostus oli haarav ja tavapäratu, ehk isegi veidi üle vindi keeratud. Filmis esitatakse neli "sümfooniat", mis peaks olema vastukaaluks klassikalisele muusikale. Rääkida pole midagi - peab nägema ja kuulma,. Kõik filmis kõlavad helid on saadud täpselt nii, nagu seal ka näha on...







Üks öö armastuseta - The Freebie

Lihtsate vahenditega tehtud film ühest paarist, kes on jõudnud oma suhtega seisu, mis ehk nii mõnelegi tuttav on. Kõik oleks justkui korras ja hea, elurütm on paika loksunud, "üllatusi" pole - n.ö "safe mode". Kuid kusagil sisimas ihkavad mõlemad siiski veel natuke seikluslikkust ja soovi tavapärasest rutiinist väljuda. Jutuajamise käigus hakatakse veeretama mõtet teha ühel ööl üks kõrvalepõige, lootuses, et see äratab kustuma hakanud kire ning toob suhtesse midagi uut (või siis vana). Kumbki pool aga vist ei suuda ette mõelda, kas ja mis tunded neil on peale selle eksperimendi läbiviimist. Noored ei teadvusta omale seda, et pärast enam tehtut olematuks ei tee ning närima jääb kahtluseuss, kas see üheöö ettevõtmine on jäägitult läbi või on sealt hargnema hakanud mingid niidid.
Dokumentaalfilmile sarnaselt tehtud film - kaamerat hoitakse käes, dialoogi pole ära lihvitud, kõik on väga lihtsakoeline.


Lihasööja aasta - Year of the Carnivore

Kohati veidra huumoriga film neiust, kellel ei õnnestu oma silmarõõmuga saada suhet tööle - põhjuseks puudulikud kogemused voodis. Neiu ei lase ennast sellest eriti heidutada ning haarab härjal sarvist kinni. Või pole see sarv... Igal juhul satub ta kahtlastesse suhetese ja situatsioonidesse. Üldiselt keskmise kvaliteediga film. Head dialoogi on, huumorit on, kentsakaid ja lõbusaid karaktereid on. Võib võtta kui kerget meelelahutust, kuid kindlasti leiab filmist ka tänapäevase suhtlemise (suhtlus ja ka suhted) kummalisusi.

Naine, püss ja nuudlisöökla - A Woman, a Gun and a Noodle Shop

Tsiteerides kellegi tundmatu kommentaari sellele filmile, siis: "ilus pilt, kuid banaalne sisu". Visuaalselt väga mõnus film - huvitavad maastikud (veidi ülekeeratud värvidega), kirjud karakterid ja terav pilt (käest filmitud võbelevad asjad hakkavad ära tüütama). Sisu oli aga tõepoolest üsna hõre. Väidetavalt oli isegi tegu komöödiaga, kuid peale mõne üksiku naeruturtsatuse see film küll midagi esile ei kutsunud. Hiinalstele arusaam huumorist on veidi teistsugune - põhikomponent, mille peale nt Pekingi publik kindlasti naerust kõver oleks, on komistamine ja koperdamine.




Hapnik - Adem

Arvatavasti selle PÖFFi kõige parem või vähemalt meeldejäävam film. Lugu on raske ja paneb mõtlema elu mõtte üle (seda võib teha muidugi iga film...) ning selle üle, kas see, mida igapäevaselt teeme, on tegemist väärt. Mida me teeksime, kui teaksime, et elada on jäänud nädal, kuu või aasta? Selles filmis on kesksed tegelased noored inimesed, kes põevad geneetilist haigust, mis hävitab nende kopsusid ja noored teavad, et nende lõpp pole kaugel (kui ei leita kopsudoonoreid). Kolm erinevat noormeest suhtuvad oma haigusesse erinevalt - teevad erinevaid asju, neil on erinevad ootused ja ellusuhtumine ning nad kõik teavad, et sõltumata sellest, mida nad teevad või ei tee, on nende saatus ikka sama. Õnneks ei ole film liiga sentimentaalne ja vinti pole üle keeratud, mis lubab rahulikult ja ilma kellegi poolele asumata filmi jälgida. Film on esitatud Belgia poolt võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks.


R 

Film elust Taani vanimas vanglas. Põhjamaiselt otsekohene film, karm ja vägivaldne, mis ühest küljest suunab mõtted tüüpilisele vanglafilmi dilemmale - kas vangistus (arvestades sealset keskkonda) on vastavuses sooritatud kuriteo raskusega. Teisalt aga küsimus alalhoiuinstinktis ja selles, kas ning kuidas koos huntitega ulguda ja milliste huntidega koos ulguda.
Vanglasse sattunud peategelane Rune pannakse kohe proovile ning õnneks päästab nutikus noormehe halvimast (esialgu). Kuna muskel on peategelasel võrreldes kaasvangidega väeti, siis peab ta ennast vanglahierarhias muude võtetega paika seadma.
Filmi tegemisel kasutati endiste vangide ja vanglatöötajate abi ja nõuandeid - osa neist mängivad filmis. Kui täpsem olla, siis vaid peategelane on elukutseline näitleja.
Kui võtta eraldi kategooriaks vanglafilmid, siis on see kindlasti väljapaistev film selles žanris. Filmi on võrreldud "Un Prophete'i" ja "Shawshank Redemptioniga". Esimest pole näinud ja teisega ma seda ei võrdleks - erinevad kaalukategooriad (kuid mitte selles mõttes, et film "R" oleks kuidagi halvem), erinev aeg ja erinevad kombed.


Kõigest Simon - I rymden finns inga känslor

Helgem ja lõbusam film põhjamaade valikust. Film räägib loo kahest vennast, kellest vanem on "normaalne"  ning noorem on autist ja kannatab Aspergeri sündroomi käes. Kuna vanematel on raskusi teise vennaga hakkama saada, siis võtab vanem vend noorema enda (ja oma pruudi) juurde elama. Nooremal vennal käib kõik kindla plaani ja ajakava järgi ning kõigel ja kõigil on tema elus kindel koht - muutused peavad olema välistatud. Selline kooselu viib peagi selleni, et tütarlaps lahkub sellest veidrast kolmikust. Noorema venna jaoks on see traagiline ja ta püüab kiiresti leida oma vennale asenduse. Edasine on lõbus lugu sellest, kuidas need otsingud välja näevad.





Koerapuur - Dog Pound

Filmivalikusse sattus veel üks "vanglafilm". Koerapuur on hollywoodilikum toodang ning võrreldes "R-ga" rohkem mängitud ja ei raputanud niivõrd palju. Kuigi sarnaselt teiste filmidega, kus ebaõiglus harja turri ajab, ei jätnud ka see film päris külmaks. Film kolmest noormehest, kes erinevate pahategude eest noortevanglasse pistetakse. Kõik kohustuslikud vanglafilmi elemendid on ka siin täidetud, kuid mingit uut vaatenurka või nüanssi siin filmis ei paista. Kui "R-i" võrreldi filmiga Prohvet, siis Koerapuuri võrreldakse 1970-ndate lõpu Briti filmiga "Scum", mis sarnast teemat veidi paremini portreteerib. Tuleb ära vaadata...


Päris koopia - Copie conforme (Certified Copy)

? Täiesti arusaamatu film, mille ajal jäin tubliks paarikümneks minutiks magama. Arvatavasti peab filmi uuesti vaatama, sest ka tõeliselt rämpsfilmi ajal ei ole ma magama jäänud ning mingil põhjusel ma ei usu, et intelligentsetelt tegijatelt on tulnud film, millest pole võimalik aru saada ja mille ajal võib rahulikult magada...

Lühiülevaade

Üks nimekiri vaadatud filmidest, mis oli mustandite kausta jäänud... Kommenteerimiseks on liiga palju aega möödunud nende vaatamisest. 

Kunsten a tenke negativt
Man on Wire
In the Loop
You, the living
Magnus
Moon