Cashback

Cashback sattus filmivalikusse täiesti juhuslikult. Tegemist on romantilise komöödiaga. Yeah, right... Kuid õnneks ei ole see film üks paljude seast.

Esiteks torkas kohe silma selliste filmide puhul teistest erinev kaameratöö ning ka jutustaja tekst, mis ei olnud kindlasti tavapärane Hollywoodi teismeliste mula. Ühesõnaga film tundus algusest peale eriline ning ka köitev.

Lugu ise on noormehest, kes läheb lahku oma sõbrannast ning sellele järgnevast unetusest, mis viib ta tööle kaupluse öisesse vahetusse. Sealt alates hakkavad jutustusse põimuma üsnagi naljakad sketšid, mis vahelduvad unenäolaadsete seisunditega, kus peategelane oma lugu jutustab. Kogu see kompott mõjub üsna hästi ning on suhteliselt tasakaalus (sketšid on aeg-ajalt ehk pikaks venitatud ning pole päris otseselt loo endaga seotud), kuid siiski on film sujuv, tekitab emotsiooni ja on hea meelelahutus.

Üks osa filmist valmis juba 2004. aastal 18-minutilise lühifilmina ning on võitnud lühifilmide kategoorias mitu auhinda. Muuhulgas kandideeris 2006. aastal ka Oscarile (lühifilmide kategoorias).

Karakterid on head ja usutavad. Ning muhedaid tsitaate saab siit filmist ka kindlasti.

The bad news is that time flies. The good news... is that you're the pilot.

Juno

Juno... Ei oskagi kommenteerida seda filmi. Üllatab see, et film sai Oscari ning lisaks veel saanud u 30 erinevat auhinda ning on veel 30 juhul mõne auhinna kandidaat olnud.


Komöödia? Jah. Humoorikas? Jah. Aga samas selline heasüdamlik ja üsna keskpärane huumor. Aga võib-olla peab filmi uuesti vaatama, sest vaatamisest on möödas ehk vaid nädal, kuid midagi sellest filmist pole meelde küll jäänud.

London to Brighton

London to Brighton oli PÖFFi 2007. aasta programmis, kuid jäi siis nägemata.

Inglise film, mis on täis verd, vägivalda, kupeldamist, narkot ja üldiselt igasuguseid negatiivseid emotsioone. Lugu on alaealisest (tänava) tüdrukust, kes raha teenimiseks läheb kaasa prostituudiga, kellele tehti ülesandeks leida tänavalt lapsprostituut. Vahendajaks allilma kõnts - väike suli ja kupeldaja, kes filmi alguskaadrites oma tüdruksõbra ka maha parseldab.

Tüdruku tellijaks keegi allilma autoriteet, kes läheb aga oma soovidega üle piiri (mitte, et ta lapsprostituuti tellides seda juba teinud poleks) ning saab rüseluse käigus tüdrukult nuga. Tüdruk põgeneb koos prostituudiga Brightonisse, kus loodab varjuda. Paraku ei kesta redutamine enam kui paar tundi, sest juhuse tahtel saavad "pahad" teada nende asukoha ning algab tagaajamine.

Lõpuks on kusagil tühermaal seitse inimest - kaks kaevavad hauda, kaks on hirmust hüsteerias ja kolmel on relvad käes.

Nii nagu on olemas Briti pop, on oma iseloomulikud tunnused ka Briti gängsterifilmidel. Sõltumata asukohast, on see siis Glasgow "Red Road" või Londoni äärelinn selles filmis, on need filmid kuidagi ühest mastist - rolli mängib kindlasti näitlejate tüpaaž, Cockney vms murrak, muusika jms, kuid kindlasti ka mingi üldine hall tonaalsus, mis nendele filmidele nii omane on.

Filmi tegevus hüpleb edasi-tagasi ja nagu viimasel ajal tihti kombeks on, siis alustatakse lugu sündmuste keskelt. Vaatajale ei anta võimalust mugavalt filmi sisse elada, vaid paisatakse kohe sündmuste keerisesse, tõmmatakse pulss üles ja siis hakatakse vaikselt (mineviku-)sündmusi serveerima. Film ei ole pikk ja üleliigseid kaadreid pea-aegu pole, mistõttu jagub pinget kogu filmiks. Piiratud vahendite ja üldiselt tundmatute näitlejatega on saadud hea tulemus.

Film on saanud mõned auhinnad peamiselt režisööri töö eest.

Filmi kodulehekülg.