Cargo 200

Cargo 200 (Gruz 200) raputab emotsioonaalselt. Kuigi tegemist on tagasivaatega paarikümneaastatagusesse NSVLi, siis sellele vaatamata tuletab see meelde, et siinsamas paarisaja km kaugusel, on lahmakas riik, kus toimus ja arvatavasti toimub endiselt kurat-teab-mis.

Filmi režisöör peaks olema tuttav sellise kultusfilmiga nagu "Brat" (ja "Brat 2"). Gruz 200 on 200 korda raskem...

Film peaks olema ühe inimese meenutus NSVLi lõpust ja sellest, mis konditsiooni inimesed olid viidud. Hea propagandafilmiks kommunismisvastastele - enam rusuvamalt seda elu vist ei saagi näidata. Kindlasti on nii mõneski kohas süžeed utreeritud, kuid liiga uskumatu see lugu minu jaoks ei tundu.

Omapärased kaadrid olid mõnes kohas: kaubalennukist tõstetakse välja kirstusid Afganistaanis langenutega ja samal ajal jookseb lennukisse roodu jagu (vabandage minu võhiklikkus sõjaväeasjades - võib-olla rohkem, võib-olla vähem) sõdureid. Miilitsajaoskonnas klohmitakse joodikut ja samal ajal on kaadris autahvel - kuu parimad töötajad, jne.

Film on Venemaal ka üsna palju poleemikat ja vastakaid arvamusi tekitanud. Võib arvata, et paljud ei ole õnnelikud selle üle, et nende kodumaad sellisena näidatakse (mis sellest, et minevikus).