Lugu ise on poisist (kergelt ülekaaluline lauatennise fänn), tema vennast ja nende isadest. Vennad on väga erinevad (välimuselt ja loomult) ja nagu selgub on sellel ka oma põhjus. Vanem vend on küüniline ja endasse tõmbunud kaasõpilaste naerualune, kelle ainukeseks "võimu allikaks" on kohaliku "kultuurimaja" lauatennise ruumi kapi võti, samas kui väiksem vend on "popp poiss", kes võtab elu kergusega. Poisid, kes on ema kasvatada jäänud, ootavad pikisilmi oma naftapuurtornis töötavat sukeldujast isa, kes on poiste iidoliks. Isa saabudes hakkavad aga pereliikmete vahelised suhted sassi minema. Samuti hakkab purunema poiste isa staatus, sest murdeikka jõudvad poisid näevad reaalsust veidi lähemalt ning neil on hakanud kujunema hinnangud eluväärtustele. Kuid vastandid ei ole mitte ainult vennad, vaid ka poiste isa ja ema uus kavaler, kes püüab poiste poolehoidu võita. Tundub et kõike seda on nähtud ja kuuldud, kuid küllaltki pikk film ei tüüta siiski ära ning võtab lõpus ka veidi tempot üles.
Sundance'i festivalil (ja paaril teisel) on saanud ka auhindu.
No comments:
Post a Comment