Taivani filmide õhtu

5. ja 6. novembril olid Tallinna Ülikoolis Taivani filmide õhtud, kus näidati paari dokumentaalfilmi ja mängufilmi. Vaadata õnnestus neist kolme: "Elevantpoiss ja robotüdruk", "Arst" ja "Parim ajastu".

大象男孩與機器女孩 (Elephant Boy and Robogirl) Dokumentaalfilm lastest, kes kannatavad puude all (täpset diagnoosi ei jätnud meelde) ja vaatamata kohaliku meditsiinisüsteemi suutmatusele (tahtmatusele) neid ravida, on tänu oma perekonnale pidanud vastu ja püüdnud võimalustmööda areneda. Taivanis on veel seniajani "kombeks" puudega ja raskesti ravitavaid inimesi ühiskonnast eemale tõrjuda - püüdes meenutada paarikümneaastatagust NL-i, kus ratastoolis inimese nägemine oli harv. Filmi keskmes kaks 8-aastast last, kellest üks ei suuda rääkida, ega ka suu kaudu toituda, teisel on aga tserebraalparalüüs (Cerebral Palsy) ja seega suudab ta suure vaevaga oma keha tugede najal püsti hoida ja liikuda. Raske film.
Pärast seda, kui oled näinud, kuidas nii väike laps läbi pisarate tugiraami najal endale sisendab: "Ma suudan, ma suudan...", ei julge enam üheski oma elu lihtsas situatsioonis öelda, et "Ma ei viitsi" või "Ma ei saa (ei suuda)".


醫生 (Doctor). Samuti meditsiinivaldkonnast dokumentaalfilm. Film räägib loo Ameerikasse saabunud Taivani arstist, kelle u 13-aastane (väga andekas) poeg on teinud enesetapu (see selgub alles filmi lõpus) ning samuti sinna saabunud Peruust pärit perekonnast, kus kasvab u 10-aastane poiss, kellel diagnoositi kopsuvähk ning kes toodi seda Miamisse ravima. Paralleelselt räägitakse arsti poja elust ja näidatakse lõike temast tehtud koduvideotest ning hoitakse silma peal Peruu poisi ravi käigul. Kuigi visuaalselt huvitavalt filmitud (must-valge film), jääb süžee natuke arusaamatuks. Õigemini pole selgeid paralleele või vastandamisi kahe poisi elu vahel selle filmi kontekstis.

最好的時光 (Three Times) Mängufilm mis räägib kolm armastuslugu, mida etendavad samad näitlejad, samas kohas (riigis), kuid kolmes erinevas ajastus - 1966 (A Time for Love), 1911 (A Time for Youth) ja 2005 (A Time for Freedom). Film toob esile erinevate ajastuste kombed, noorte inimeste vahelise suhtlemise ja käitumise erinevused. Samuti ka erinevat tüüpi armastuse. Enne filmi hoiatati, et tegemist on väga aeglase filmiga, mis nõuab keskendumist detailidele ja kannatlikkust. Samas filmi vaadates ei tekkinud kordagi igavust - mingi pinge oli pidevalt olemas ning samuti oli visuaalselt huvitav ja läbimõeldud pilt.
Kandideeris 2005. aastal Kuldsele Palmioksale.